Justkui loodusevormid kasvavad erinevad hooneosad üksteise seest välja ning nende najal laiutab ebaharilik Mõisahoone, mille arhitektuur meenutab pigem Soome rahvusromantikat, kui Balti ehitustraditsiooni.
Taagepera mõjub erandlikult ja seda erandlikkust on põhjendatud mitut moodi, näiteks kirjutati 1922 aastal ajalehes “Vaba Maa “: Loss on ehitatud peale 1906 aasta revolutsiooni-aega, tõsise ja kindla plaani järele kivivaremeks – kindlaks kantsiks ja varjupaigaks revolutsionääride ilmumisel nende püssikuulide ja põletamise eest”.
Mõisa viimane omanik Hugo Ferdinand Bernhard von Stryck oli kummaline mees, kes veel enne ühe ajastu hävingut ja lõppu on ta otsekui trotsides kõike, mis tulnud või tulemas, lasknud ehitada tohutu maja, mis mõjub keskaegse linnusena, mida toonitab ka materjalide valik:robustselt murrutatud graniit, koos krobelise krohvi ning soomusja kiltkiviga. Juba monumentaalse väravahoone juurest köidab pilku võimas 40 – meetrine peatorn. , rohked viilud, erkerid, rõdud ja toekad korstnapiibud.Välisarhitektuuris on hoone vaba peaaegu igasugusest sümmeetriast. Juugendi ekstravagantne, arhailine käsitluslaad avaldub ka siseruumides. Interjööri täiendavad tumedast kivist plaatidega kaminad. Taagepera mõisahoone arhitekti üle vaieldi kaua. Nüüd on kindel, et nii Taagepera kui ka Holdre mõisahoone on Otto Wildau (1873-1942) kavandatud. Mõisomanik Hugo von Stryk ei hoidnud lossi ehitamisel raha kokku. Ehitusmaterjali veeti hobustega isegi Riiast.
Poola ja rootsi ajal kuni 1674.a. kuulus mõis von Rehbinderite sugukonnale. 1674 – 1806 oli omanikuks maanõunik Otto von Stackelberg ning seejärel 1806 – 1819 Friedrich Joachim von Oettingen. 1819 aastast kuni eestiaegse võõrandamiseni maaseaduse alusel kuulus mõis von Stryckide sugukonnale.
Mõis on pärinud oma nime von Stackbergi sugukonnalt. Vana eesti algupärane nimetus Vaoküla on säilinud veidi väänatult mõisa saksakeelses nimes Wagenküll.
Legende
Mõisaproual oli meelispaigaks kujunenud väikesel rõdul istuda ja suitsetada vesipiipu.
Proual olid pikad mustad juuksed ning seljas kandis ta pikka lillat kleiti ja jalas olid tal ülespidininadega sussid.
Teine meelispaik oli talle viibimine härra töötoas, kus ta liikudes juuksed lehvisid ja sahises pika lilla kleidi saba.
Samas armastas ta ka mediteerida siserõduga toas.
Härral seevastu oli alati kaabu ja kandis ta pikka habet.
Autogi oli olemas, kuid kuna Hugol ei olnud juhiluba, siis saadeti läti päritolu toapoiss kooli ning temast sai ka sohver.
Miks ehitati lossi torn nii kõrge?
Hugo armastas oma abikaasat väga, ning soovis et naine saaks imetleda nii päikesetõusu kui selle loojumist.
Anna Sophie sai ka tornist ülevaate sellest kuidas töötas põllul talurahvas. Räägitakse et ta oli väga nõudlik ja karmikäeline loodrite suhtes, kes põllul ilmaaegu küüru tõstis, see ka nahutada saanud
Lossi suurus on seoses mõisahärra kullaga. Tal olevat seda pangas nii palju olnud, et Pank määranud midagi väga suurt teha, nii ehitatigi loss.
Teine variant, et härra vedanud kihla, et midagi suurt ehitada kulla eest, ja nii saigi suur loss ehitatud.
Paruniproua lemmikvärviks olnud hall. Ka tema esimestel teenijatel olnud hallid töörõivad . Lemmiklilledeks olid aga roosid.
Prouale meeldisid väga lapsed. Tema oli ka tööliste laste kooli asutajaks., kus lapsed said õppida nii lugema kui kirjutama. Proua holitses ka selle eest, et tööliste majad ja aiad oleksid laitmatus korras
Proua oli ka väga suur iluaianduse sõber. Aednikuga koostöös oli väga ilus rosaarium lossi ees.
Samuti pargis oli palju lilli ja lilllepeenraid, palju erinevaid puid ja põõsaid, mis olid sildistatud, nüüd on need kahjuks kõik hävinud.
Proual oli alati kaasas väike ahv, kes oli ta lemmikloomaks.
Jõulude ajal korraldati kõikide tööliste ja teenijate lastele jõulupidu, kus proua jagas lastele pakke.
Käidi jahil ning siis olid kaasas ka Holdre lossi härra ja proua.
Väga peeti lugu kalmistust
Selle laastasid esimesena ära vene sõjaväelased, isegi aianupud murti ära, lootuses,et need on hõbedast
Mõisnik Hugo von Stryk ehitas Taagepera lossi 1907. aastal kivist seepärast, et varem sel kohal asunud kaks puust mõisahoonet olid maha põlenud.
Mitu ajaloolast rääkisid, et maja ehitatud seetõttu, et vurlevõitu ülalpidamisega ning ilmselt alkoholisõtlasest mõisnik saanud sugulaselt päranduse kätte tingimusel, et selle eest ehitatakse just selline loss. Pärandi saaja olevat igati üritanud osa raha kurgust alla lasta ning olevat olnud seetõttu koguni pahandusi testamendi täitmise järelvalvega. (A.Liivi kirjutatud)
Ümbruskonna vaatamisväärsused
Tõrva:
- Kammersaal (19. saj.)
- Kõrtsihoone (19. saj.)
- Õhne jõgi & Kaarsild
- Tantsumägi
- Linnamägi
- Veski-Hüdroelektrijaam (Külastamine eelneval kokkuleppel. SA Tõrva-Helme Turism (tel: 766 3300)
Helme:
- Allikad (ordulinnuse juures)
- Mõisahoone (18. saj.)
- Koduloomuuseum (1914)
- Koopad (ca 1000 aastat vanad)
- Ordulossi varemed (1261)
- Orjakivi (ca 1000 aastat vanad)
Linna küla:
- Kindral Jaan Sootsi mälestuskivi
Ala:
- Kirik (1674)
- Mats Erdelli, esimese eestlasest mõisaomaniku, kabel (1847)
- Koolimaja, Hella Woulijõe sünnikoht (19. saj)
- Helgikivi, Lõuna-Eesti suurim rändrahn
Kähu küla:
- Tündre järv
Holdre:
- Loss (1907-1912)
Koorküla:
- Koopad
- Valgjärv
Jõgeveste:
- Barclay de Tolly Mausoleum (1823) – tel.076 70984